Pihlaka käevõru hundiluuga

Pihlaka käevõru hundiluuga

Saaremaa pihlakamaagia

Materjal: 100% pihlaka puit ja luud on jõudnud minuni koostöös luukudujaga Hiiumaalt, Galder OÜ.

Tõenäoliselt tead juba, et pihlaka puidust valmistatud ehted kannavad endas suurt väge.

Pihlaka energia on maagiline, õnnetoov ja kaitsev. Hoiab ära haigused ja kaitseb kaetamise, õnnetuste, negatiivse energia ja kurja silma eest!

Pihlakas on nõiapuu. Maja ümber kasvades pakub kaitset väljastpoolt tulevate mõjude eest, isegi piksetabamuse eest, tõrjub nõidust ja lihtsalt naabrite pahasoovlikkust.

Samal põhjusel soovitan kanda kaasas pihlaoksakest või tema puidust või marjadest amuletti!

HARILIK PIHLAKAS  (Sorbus aucuparia)

Planeet: Päike Element: Tuli   Meesenergia kandja

• Maagilised omadused: kaitse, vaimsed võimed, tervendamine, ennustamine, loomingulisus, edu, transformatioon
• Kaitseb negatiivsete välismõjude eest, marja varred on isegi pentagrammi kujuga
• Balanseerib intuitsiooni ja loogikat
• Puidust valmistatakse võlukeppe.
• Värvikas ja loominguline pihlaka puu on täis maagiat ja ühenduses unistuste ja fantaasia maailmaga. Ta on iidne kaitse ja transformatsiooni sümbol, see punaste marjadega puu on olnud kõrgema teadvuse ja sisemise ärkamise sümbol.
• Pihlaka puu kutsub neid kel on vaja tunda rohkem vabadust ja inspiratsiooni oma igapäeva elus. On aeg iseendalt küsida, mis paneb mind tundma inspireerituna?  Pihlaka puu sõnum on sinu isiklik areng. On aeg suurendada oma sisemisi nägemusi ja kuulata oma sisehäält, mis juhib sind elama maagilist elu.

Hunt (Canis lupus)

Hundi tarkus on lihtne – see mida teed, on see mida saad tagasi. Näit. kui valid hirmu, hirm tuleb tagasi, kui valid armastuse, tuleb armastus tagasi, kui valid teisi aidata, saad ise abi teistelt…

Harjuta, praktiseeri maailma tarkust. Minu kingitus sulle on saada tagasi see, mille oled andnud maailmale. Et saada see armastus, mida ihaldad – armasta end ja teisi, et saada see hinnang mida vajad – hinda iseennast ja teisi.

Tõelist hundikultust – jumaldavat austamist, nagu seda on esinenud mõne teise rahva (peamiselt loodusrahvaste) usundeis, pole Eestis olnud. Mujal on see esmalt lähtunud hundist kui tootemloomast1 koos kõige sellest tulenevaga – loomast, keda ei tapetud ja kelle liha ei söödud, keda on toidetud ja kellele ohvreid toodud, kellele on austust avaldatud nii looma eluajal kui ka pärast tema surma; loomast, kellelt on loodetud abi ja kaitset igas elujuhtumis kuni uskumiseni, et tal oli osa jumala abilisena inimese loomisel, pidades teda saadikuks jumala juurde, pühaks loomaks. Eestlaste rahvausund ei kõnele hundi pidamisest tootemloomaks. Ometi tuleb tunnistada, et tegemist on metsloomaga, kellest jutustav rahvapärimus on kõige mitmekülgsem ja rikkalikum, jättes varju teised metsloomad, sealhulgas karu. Küti- ja kalastajakultuuris polnud hundil kaugeltki niisugust tähtsust kui maaviljeluse ja karjakasvatusega tegeleva rahva puhul. Meile tuntud pärimused hundist on välja kasvanud suures osas karjakasvatuse pinnalt, sest pidevalt karja ohustavaid hunte tuli oma kariloomadest eemal hoida. Nii reaalsete vahendite kui maagiavõtetega – taigade ja loitsudega. Hunt oli meie esivanemate silmis vääramatu loodusjõud, kellega tuli igapäevaelus arvestada ja keda tuli ka respekteerida. Nii võibki eestlaste hundipärimustes täheldada ühe olulise osana nende tõrjemaagiat koos eluõiguse tunnustamisega. Tähelepanu väärib tõrjemaagiliste loitsude üldine suunitlus: loitsusõnades ei taotleta hundi füüsilist hävitamist, vaid tema suunamist eemale oma karjast, kusagile mujale – sohu, laande, murdma pigem puid ja kive.

Ole hoitud ja kaitstud! Väekat kandmist!